pizza

kahjuks ei mäleta ma, kas olen rääkinud oma toitumisharjumustest. need on äärmiselt perenaisesõbralikud: söön vaid kassitoitu (mitte küll kõiki, aga õnneks paneb perenaine mulle alati korraga erinevaid krõbinaid kaussi), nn inimeste söögi jätan puutumata. kes ütles, et kõik kassid on vargad? - vale puha. võibolla, kui oleks, mida varastada, ehk veel mõtleks... aga jah, süüa mingit vorsti või sinki või, hoidku küll, juustu ja jogurtit, nagu mu tuttav lucifer...? teinekord perenaise pakutud tükike suitsuangerjat, võid või jäätist - see on normaalne.
esmaspäeva õhtul aga juhtus meie peres nn inimeste söögiga kummaline lugu. perenaine oli maal, istus kainelt kui prillikivi küdeva ahju ees ja ajas oma isaga juttu. perenaise poeg oli kodus, hakkas magama jääma. vedelesin poisi kaisus, oodates tema uinumist, et siis segamatult omi asju ajada.
siis saabus pitsa.
see tähendab - mu perenaisele helistati pitsataksost, et pitsa on kohal.
wtf?
jah, keegi tore sõber oli mu perenaise aadressil tellinud pitsa, öelnud telefoninumbriks mu perenaise telefoninumbri.
igal juhul on see väga tore nipp oma sõbrale tünga teha. soovitan! muidugi tuleks arvestada, et pärast sellist "nutikat nalja" võib teie sõbra tutvusringkond teie võrra aheneda.