pöördumatusest

nii. alles oli siin juttu poistevastastest süstidest, aga alates tänasest ei vaja ma neid enam iialgi. minu perenaine viis mu täna arsti juurde ja lasi mu steriliseerida. me oleme sel teemal varem mitmeid kordi vestelnud, nii et ärge õhake siin, humanistid. ma eelistan lastetust mädaemakale ja muudele mõnudele, mis võivad tekkida poistevastaste süstide pikaaegsel kasutamisel. kuna ma olen siiam ja elan teistest kassidest kauem, siis veniks nende kasutamine ilmselgelt pikaks - mingeid kutsikaid elamisse ei taha ei mina ega mu perenaine.
kunagi novembris ütles arst mu perenaisele: "steriliseerimine on parim variant nii teile kui teie loomale," mõeldes sellega, et kui mina olen steriliseeritud, siis on muretum nii minul kui mu perenaisel. tema aga tüüpilise tibina kasutas võimalust ütlust mitmeti mõista, kihistas ja bravuuritses, et "kas teete kaks ühe hinnaga?" ja pärast õrritas oma sõpru mõttega, et peaks ehk solidaarsuse märgiks ka endal kõhu puhtaks laskma lõigata. vaevalt, et ta seda tegelikult teha laseb.
hetkel olen seitsmendat tundi narkoosist segane, ei püsi jalgel ega saa aru, mis toimub. üldiselt on elusitt olla ja ma pole kindel, kas ma tegelikult oma perenaisele selle operatsiooni üldse andestan.